Huvitav küsimus või mis? Tegelikult kannab sellist pealkirja VAT Teatri etendus, mida eile õhtul tuttavaga vaatamas käisime.
Oli igavesti vahva noortetükk, algul oli küll pisut imelik saalis istuda, kuna vähemalt 80% publikust moodustasid teismelised poisid-tüdrukud ning etenduse algusminutitel oli kihistamist ja itsitamist päris palju. Mida enam etendus hoo üles sai, seda rohkem avastasime tuttavaga, et kihistajateks oleme hoopis meie ja teismelised on kuidagi maha rahunenud.
Etendus ise oli väga õpetlik ja tore ning võis vaid pisut kurbust tunda, et enda teismeliseeas ei saanud sellist näitemängu vaadatud. Paljugi oli etenduses tuttavat ja ka mõtlema panevat. Suur au õpetajatele, kes oma õpilastega olid otsustanud tükki vaatama tulla ning kindlasti selle kasutegur on suurem kui 20 tundi perekonnaõpetust klassiruumis. Peale etendust rõivistusabas oli kuulda vaid noorte positiivseid emotsioone.
Soovitaksin etendust ka oma nooremale õele, aga eks temagi ole selle etenduse jaoks juba mõnes mõttes liiga "vana".
Wednesday, March 4, 2009
Monday, March 2, 2009
Esimene sissekanne!
Tänu oma kaheksa aastat nooremale õele, olin sunnitud proovima, mis elu elavad blogijad. Eks näis kui aktiivne kirjutaja minust saab, aga aastas mõned korrad ehk ikka leian aega kirjutamiseks.
Nüüd aga Osoon, kus räägitakse täna hallpea-rähnist, keda on väga lihtne segi ajada roherähniga :-)
Nüüd aga Osoon, kus räägitakse täna hallpea-rähnist, keda on väga lihtne segi ajada roherähniga :-)
Subscribe to:
Posts (Atom)